Enamik lemmikloomaomanikke toidab oma lemmikloomi kommertstoiduga. Kuna kommertstootel on eelised, näiteks mitmekesine ja rikkalik toitumine, mugav söömine jne. Erinevate töötlemismeetodite ja veesisalduse järgi saab lemmikloomatoitu jagada kuivtoiduks, poolniiskeks lemmikloomatoiduks ja konservtoiduks; tekstuuri järgi saab lemmikloomatoitu jagada segatoiduks, pehmeks märgtoiduks ja kuivtoiduks. Mõnikord on lemmiklooma toitumisharjumusi raske muuta, isegi kui pakutav uus toit on toitaineliselt tasakaalustatud ja vastab tema vajadustele.
Kuiv lemmikloomatoit sisaldab üldiselt 10–12% vett. Kuivtoit hõlmab ka jämedat pulbrilist toitu, graanuleid, jämedalt jahvatatud toitu, ekstrudeeritud paisutatud toitu ja küpsetatud toitu, mille hulgas on kõige levinum ja populaarsem ekstrudeeritud paisutatud toit. Kuiv lemmikloomatoit koosneb peamiselt teraviljast, teravilja kõrvalsaadustest, sojatoodetest, loomsetest saadustest, loomsetest kõrvalsaadustest (sh piima kõrvalsaadustest), rasvast, vitamiinidest ja mineraalidest. Kuiv kassitoit on tavaliselt ekstrudeeritud. Kassidel ei ole mörti, seega peavad kassitoidu graanulid olema lõikehammastega lõikamiseks sobiva kuju ja suurusega, mitte purihammastega ja ekstrusiooniprotsess sobib hästi selle erinõude täitmiseks (Rokey ja Huber, 1994)(Nrc 2006).
Kuiv paisutatud toit
01: Ekstrusioonipaisumise põhimõte
Paisutamisprotsess seisneb erinevate pulbrite segamises vastavalt kavandatud valemile, seejärel auruga konditsioneerimises ja seejärel ekstrudeerimises kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul pärast vanandamist. Seejärel langeb ekstrusioonikambri väljundis oleva matriitsi temperatuur ja rõhk järsult, põhjustades tooteosakeste kiire paisumise ja lõikuri abil vajaliku kolmemõõtmelise kuju lõikamise.
Paisutamisprotsessi saab vastavalt lisatud vee hulgale jagada kuivpaisutamiseks ja märgpaisutamiseks; tööpõhimõtte kohaselt ekstrusioonpaisutamiseks ja gaaskuumpressimiseks. Ekstrusioon ja paisutamine on materjalide konditsioneerimise ja karastamise, pideva rõhu all ekstrusiooni, rõhu järsu vähendamise ja mahu suurendamise protsess.
Praegu toodetakse suurem osa turul müüdavast koeratoidust ekstrusiooni ja paisutamise teel. Ekstrusiooni- ja paisutamisprotsess võib viia toidus sisalduva tärklise sobivalt kõrge tarretusastmeni, mis parandab tärklise seeditavust lemmikloomade poolt (Mercier ja Feillit, 1975) (Nrc 2006).
02: Ekstrusiooni ja paisumise protsess
Tüüpilise tänapäevase ekstrusioonisüsteemi meetod on mitmesuguste pulbrite eeltöötlus auru ja vee lisamisega karastamise ja tempereerimise teel, mille tulemusel materjalid pehmenevad, tärklis tarretatakse ja valk denatureeritakse. Lemmikloomatoidu tootmisprotsessis lisatakse mõnikord maitse parandamiseks lihapulbrit, melassi ja muid aineid.
Konditsioneerija on pelletisööda tootmisel kõige sagedamini kasutatav konditsioneerimisseade. Auruga konditsioneerimine on graanulite valmistamise protsessi kõige olulisem tegur ning lisatava auru kogus sõltub söödaga seotud vee sisaldusest ja sööda tüübist. Konditsioneerimisel on vajalik, et materjalil ja veeaurul oleks konditsioneeris piisavalt pikk viibimisaeg, et vesi saaks materjali täielikult imbuda. Kui aeg on liiga lühike, ei saa vesi materjali imbuda, vaid jääb pinnale vaba vee kujul. See ei soodusta järgnevate protsesside toimimist.
Auruga konditsioneerimisel on mitmeid eeliseid:
①Vähendab hõõrdumist ja pikendab presskile eluiga. Karastamise ajal imbub vesi materjali ja vett saab kasutada määrdeainena, et vähendada hõõrdumist materjali ja presskile vahel, vähendades seeläbi presskile kadu ja pikendades selle kasutusiga.
2. Suurendage tootmisvõimsust. Kui ekstrusiooni ajal on niiskusesisaldus liiga madal, on erinevate materjalikomponentide viskoossus halb ja vormimisvõime samuti halb. Niiskusesisalduse suurendamine võib oluliselt suurendada graanulite tootmisvõimsust ja hea tulemuse korral saab tootmisvõimsust suurendada 30%.
③ Vähendage energiatarbimist. Kui niiskusesisaldus on madal, suureneb järgneva ekstrusiooni ja muude protsesside energiatarve ning sama koguse toidu tootmisel pärast auruga konditsioneerimist saab toimingute arvu vähendada, vähendades seeläbi energiatarbimist.
4. Parandada osakeste kvaliteeti. Graanulite kvaliteeti saab parandada, kui karastamise ajal erinevate toorainete puhul kontrollitakse lisatud veeauru hulka.
5. Parandada toiduohutust. Auruga töötlemise käigus lisatud kõrge temperatuuriga aur võib hävitada mitmesugustes söödamaterjalides sisalduvaid patogeenseid mikroorganisme ja parandada toiduohutust.
Pärast konditsioneerimist saadetakse erinevad pulbrid otse ekstruuderi ekstrusioonikambrisse ning lisatakse auru, vett ja mõnikord ka jämedat teraviljapulbrit, lihapulbrit jne. Ekstrusioonikamber on ekstrusioonisüsteemi põhiosa ja see osa täidab enamiku kogu süsteemi ülesannetest. See sisaldab kruvi, hülsi ja stantsi jne. See komponent määrab, kas ekstruuder on ühe- või kahekruviline; kui sellel on kaks paralleelset võlli, on see kahekruviline ekstruuder; kui sellel on ainult üks võll, siis on see ühekruviline ekstruuder. Selle osa peamine ülesanne on koostisosade segamine ja keetmine ning seda saab vastavalt olukorrale täita vee või gaasiga. Ekstrusioonikamber jaguneb söötmis-, segamis- ja keetmisosaks. Segamisosa on sissepääs, kus karastatud pulber siseneb ekstrusioonikambrisse; tooraine tihedus on sel ajal väga madal; Kui segamissektsiooni siserõhk suureneb, suureneb järk-järgult ka tooraine tihedus ning keetmissektsiooni temperatuur ja rõhk suurenevad järsult. Tooraine struktuur hakkab muutuma. Hõõrdumine pulbri ja tünniseina, kruvi ja pulbri vahel suureneb ning hõõrdumise, nihkejõu ja kuumutamise koosmõjul keedetakse ja laagerduvad mitmesugused pulbrid. Ekstrusiooniruumi temperatuur võib tarretada suurema osa tärklisest ja inaktiveerida enamiku patogeensetest mikroorganismidest.
Mõned lemmikloomatoidu tootjad lisavad praegu ekstrusiooniprotsessi lihapulbrit, mis võimaldab retseptides kasutada värsket liha ainult kuiva liha asemel. Töötlemata liha kõrgema niiskusesisalduse tõttu võimaldab see suurendada loomse materjali osakaalu söödamaterjali koostises. Värske liha sisalduse suurendamine annab inimestele vähemalt kvaliteetse tunde.
Ekstrusiooniprotsessil on mitmeid eeliseid:
① Ekstrusiooniprotsessis tekkiv kõrge temperatuur ja kõrge rõhk võivad tõhusalt steriliseerida;
② See võib oluliselt suurendada tärklise paisumisastet. On tõendeid selle kohta, et ekstrusiooniprotsess võib suurendada tärklise paisumisastet üle 90%, mis parandab oluliselt ka tärklise seeditavust lemmikloomade poolt.
③ Toorainetes sisalduvaid erinevaid valke denatureeritakse, et parandada valkude seeditavust;
4. Kõrvaldage söödamaterjalides mitmesugused toitumisvastased tegurid, näiteks sojaubades sisalduv antitrüpsiin.
Ekstruuderi väljundis on stants ja kui ekstrudeeritud tooraine stantsist läbib, siis selle maht paisub temperatuuri ja rõhu järsu languse tõttu kiiresti. Stantsi aukude muutmise abil saavad lemmikloomatoidu tootjad toota lemmikloomatoitu paljudes erineva kuju, suuruse ja värvi kombinatsioonides. See kombineerimisvõime on turu arenedes väga oluline, kuid lemmikloomatoidu toiteväärtuse osas ei saa palju muutuda.
Paisutatud toode lõigatakse pöörleva lõikuriga teatud pikkusega graanuliteks. Lõikur on varustatud 1 kuni 6 teraga. Pöörlemiskiiruse reguleerimiseks töötab lõikur tavaliselt ainult väikese mootoriga.
Kuivpressitud lemmikloomatoidu rasvasisaldus varieerub 6%-st kuni üle 25%. Liiga suurt rasvasisaldust ei saa aga ekstrusiooniprotsessis lisada, kuna kõrge temperatuur ja rõhk mõjutavad küllastumata rasvhappeid ning ka ekstrusiooni ja toidu vormimist. Seetõttu kasutatakse toote rasvasisalduse suurendamiseks üldiselt meetodit, kus pärast paisutamist pihustatakse rasva pinnale. Paisutatud toidu pinnale pihustatud kuum rasv imendub kergesti. Sissepritsetava kütuse hulka saab reguleerida tootmiskiiruse ja rasva lisamise kiiruse reguleerimisega, kuid see meetod on altid suurtele vigadele. Hiljuti on välja töötatud juhtimismeetod, mis võimaldab reguleerida lisatava rasva hulka. See süsteem sisaldab kiiruse reguleerimise süsteemi ja positiivse rõhu sissepritsega õlipumba süsteemi ning selle viga on 10% piires. Pihustamisel on nõutav, et rasvasisaldus ulatuks üle 5%, vastasel juhul ei ole pihustamine ühtlane. Lemmikloomade toidu omaksvõtu parandamiseks on tavaline pihustada lemmikloomatoidu pinnale valgudifusiooniprodukte ja/või maitseaineid (Corbin, 2000) (Nrc2006).
Pärast ekstrusiooni ja paisutamise lõppu tuleb see kuivatada, et eemaldada ekstrusiooniprotsessi käigus sissepritsitud aur ja vesi. Üldiselt võib toidu niiskusesisaldus töötlemise ajal ulatuda 22–28%-ni ja pärast töötlemist tuleb see kuivatada 10–12%-ni, et see vastaks toote säilivusajale. Kuivatusprotsess viiakse tavaliselt läbi pideva kuivatiga, millel on eraldi jahuti või kuivati ja jahuti kombinatsioon. Ilma korraliku kuivatamiseta võib ekstrudeeritud lemmikloomatoit rikneda, põhjustades mikroobide õitsemist ja seente kasvu murettekitava kiirusega. Enamik neist mikroorganismidest võivad kasse ja koeri haigeks teha, näiteks isegi väike kogus hallituse tekitatud toksiine koeratoidukotis võib koeri mõjutada. Lemmikloomatoidus sisalduva vaba vee hulga tavaliselt kasutatav mõõt on vee aktiivsuse indeks, mis on defineeritud kui kohaliku veesurve ja aururõhu tasakaalusuhe lemmikloomatoidu pinnal samal temperatuuril. Üldiselt ei saa enamik baktereid kasvada, kui vee aktiivsus on alla 0,91. Kui vee aktiivsus on alla 0,80, ei saa ka enamik hallitusseeni kasvada.
Lemmikloomatoidu kuivatamise ajal on väga oluline kontrollida toote niiskusesisaldust. Näiteks kui toote niiskusesisaldust vähendatakse 25%-lt 10%-le, tuleb 1000 kg kuivtoidu saamiseks aurustada 200 kg vett ja kui niiskusesisaldust vähendatakse 25%-lt 12%-le, on 1000 kg toidu tootmiseks vaja aurustada vaid 173 kg vett. Enamikku lemmikloomatoitu kuivatatakse ringkonveierkuivatites.
03: Ekstrudeeritud paisutatud lemmikloomatoidu eelised
Lisaks heale maitsele on paisutatud lemmikloomatoidul ka mitmeid muid eeliseid:
①Kõrge temperatuur, kõrge rõhk, kõrge õhuniiskus ja mitmesugused mehaanilised mõjud toidu paisutamise protsessis võivad oluliselt suurendada söödas sisalduva tärklise tarretumisastet, denatureerida selles sisalduvat valku ja hävitada erinevate mikroorganismide toodetud lipaasi, muutes samal ajal rasva stabiilsemaks. See on kasulik loomade seeditavuse ja toidu omastamise määra parandamiseks.
②Tooraine kõrge temperatuur ja kõrge rõhk ekstrusioonikambris võivad tappa mitmesuguseid tooraines sisalduvaid patogeenseid mikroorganisme, nii et toit vastab asjakohastele hügieeninõuetele ja ennetab toidu söötmisest tingitud mitmesuguseid seedetrakti haigusi.
③Ekstrusiooni ja paisutamise teel saab toota erineva kujuga graanuleid, näiteks kassitoitu saab toota kalakujuliseks, koeratoitu saab toota väikese luukujuliseks, mis võib parandada lemmikloomade söögiisu.
④ Toidu seeditavust saab parandada paisutamise teel ning toidu maitset ja aroomi saab tugevdada, mis on eriti oluline noortele koertele ja kassidele, kelle seedeorganid pole veel välja arenenud.
⑤Kuiva ekstrudeeritud graanulite sööda veesisaldus on vaid 10–12%, mida saab pikka aega säilitada ilma hallitust tekitamata.
04: Ekstrusiooni mõju toitainete seeditavusele
Lemmikloomatoidu ekstrusiooniprotsessil on oluline mõju erinevate toitainete, eriti tärklise, valgu, rasva ja vitamiinide seeditavusele.
Tärklis geelistub kõrge temperatuuri, kõrge rõhu ja niiskuse koostoimel karastamise ja ekstrusiooni ajal. Spetsiifiline protsess seisneb selles, et pulbrisegus olev tärklis hakkab auruga konditsioneerimisel vett imama ja lahustuma ning kaotab oma algse kristallstruktuuri. Ekstrusiooniprotsessi käigus niiskuse, temperatuuri ja rõhu edasise suurenemisega intensiivistub tärklise paisumismõju veelgi ning teatud määral hakkavad tärklisegraanulid purunema ja sel ajal hakkab tärklis geeliseeruma. Kui ekstrudeeritud materjal vormist välja pressitakse, langeb rõhk järsult atmosfäärirõhuni, mille tagajärjel tärklisegraanulid lõhkevad järsult ja geelistumisaste suureneb samuti järsult. Ekstrusiooniprotsessi temperatuur ja rõhk mõjutavad otseselt tärklise geelistumisastet. Mercier jt (1975) leidsid, et kui veesisaldus oli 25%, oli maisitärklise optimaalne paisumistemperatuur 170–200 °C. Selles vahemikus võib tärklise in vitro seeditavus pärast geelistumist ulatuda 80%-ni. Võrreldes seeditavusega enne paisutamist (18%) on see oluliselt suurenenud 18%. Chiang jt (1977) leidsid, et tärklise geelistumise aste suurenes temperatuuri tõustes vahemikus 65–110 °C, kuid vähenes söötmiskiiruse suurenemisega.
Auruga konditsioneerimise ja ekstrusiooni protsess mõjutab oluliselt ka valgu seeditavust ning üldine trend on panna valk muutuma loomade seedimisele kasulikus suunas. Auruga konditsioneerimise ja mehaanilise rõhu toimel denatureerub valk graanuliteks ja väheneb vees lahustuvus. Mida suurem on valgusisaldus, seda rohkem väheneb vees lahustuvus.
Tärklise geelistumine mõjutab oluliselt ka valgu vees lahustuvust. Želatiniseerunud tärklis moodustab valgu ümber membraanistruktuuri, mis viib valgu vees lahustuvuse vähenemiseni.
Pärast valgu paisumist muutub ka selle struktuur ja kvaternaarne struktuur laguneb tertsiaarseks või isegi sekundaarseks struktuuriks, mis lühendab oluliselt valgu hüdrolüüsi aega seedimise ajal. Valgus sisalduv glutamiinhape või asparagiinhape reageerib aga lüsiiniga, mis vähendab lüsiini omastamiskiirust. Kõrgematel temperatuuridel toimub Maillardi reaktsioon aminohapete ε-aminorühma ja suhkrute vahel, mis vähendab samuti valkude seeditavust. Kuumutamisel hävivad ka tooraines leiduvad antinutritsioonilised tegurid, näiteks antitrüpsiin, mis parandab valkude seeditavust loomadel.
Kogu tootmisprotsessi vältel jääb toidu valgusisaldus põhimõtteliselt samaks ja aminohapete tugevus ei muutu oluliselt.
Postituse aeg: 02.03.2023